Argaaniaõli

Argaaniapuu, nagu ka Aafrika võipuu, kuulub Sapotacae perekonda ja on ainus sapotillipuuliste taimede liik, mis kasvab Aafrika mandril Sahara-taguses Aafrikas, Maroko edelaosas ja täidab seal olulist ökoloogilist funktsiooni: oma kõrge põuakindluse tõttu kaitseb argaaniapuu vari teisi ümbritsevaid taimi ülekuumenemise eest. Selle puu juured, mis ulatuvad kuni 30 (!) meetrini, kaitsevad mulda erosiooni eest. Kui varem olid argaaniapuud laialt levinud Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika piirkondades, siis tänapäeval on nende elupaigad säilinud ainult Maroko edelaosas, Suso-Masa-Dra piirkonna tasandikel. Sel põhjusel kanti see piirkond 1998. aastal UNESCO biosfääri kaitsealade nimekirja. Argaaniapuud on Maroko omand ja on kaitse all. Maroko iidsetel elanikel berberitel on õigus neid kasutada, kuid neil pole õigust puid raputada ega maha raiuda.

Laialdaselt kasutatav õli pressitakse argaanipuude kollakatest, ploomisuurustest viljade kivide (pähklite) sees olevatest seemnetest. Viljad korjatakse maapinnalt, kuna puu ise on teravate okastega kaitstud. Ainult kitsed suudavad argaaniapuude ronida ja okstelt lehti ja puuvilju süüa. Piirkonnas ei räägita tihti asjaolust, et kitse seedimata argaania pähkleid kasutatakse samuti traditsiooniliselt õli pressimiseks. Seetõttu on ettevõtteid, kes rõhutavad, et õli pressitakse ainult maapinnalt kogutud pähklitest. Fakt on aga see, et koristusperioodil ehk juulist augustini ei lubata kitsi argaaniaistandustel karjatada. Väärib ka märkimist, et Maroko võimud keelavad argaania pähklite eksporti, eksportida tohib vaid pressitud õli.

Argaaniaõli pressitakse kahel erineval viisil. Esimene on vana traditsiooniline viis, mis on pikk ja raske töö. Argaania pähkleid koguvad berberi naised käsitsi ja pähklitest eemaldatakse südamikud. Seejärel kuivatatakse, praetakse ja jahvatatakse kahe käiakivi vahel, et saada kätte pehme viljaliha. Lisatakse sooja vett ning saadud massist pressitakse käsipressiga väärtuslik argaaniaõli. Lõpuks õli kurnatakse. Traditsiooniline käsitsi pressimine toodab väga vähe argaaniaõli - 100 kg puuviljadest pressitakse 10 tunni jooksul ainult umbes 1 liiter argaanaiõli. Prof. Z. Charroufs’i sõnul lühendab tootmisprotsessis kasutatud vesi õli tarbimise aega.

Teine viis argaaniaõli eraldamiseks on mehaaniline pressimine. Kuna õli müük on kasvanud, kasutavad naiste ühistud üha enam mehaanilisi õlipresse ja roostevabast terasest filtreid, et asendada aeganõudvaid ja töömahukaid käsipresse. Selliseid abinõusid kasutavad ühistud, kust saadakse õli ilma vett kasutamata ja paremates sanitaarsetes tingimustes. Röstimata pähklitest mehaaniliselt pressitud õlil on õrn ja ainulaadne aroom.

Argaaniaõli on rikas väärtuslike ainete poolest. See sisaldab oleiinhapete (oomega-9), linoolhappe (oomega-6) ja palmitiinhapete segu, olles seeläbi üheks vähestest õlidest, mis hõlmab laias valikus rasvhappeid. Argaaniaõlil on ebatavaline happeline koostis. See sisaldab väga haruldasi šottenool steroole ja α-spinasterooli ning tokoferooli (70% alfa-tokoferooli), mis säilitab naha loomulikke funktsioone ja pärsib oksüdatsiooniprotsesse. Mitmed uuringud on näidanud, et šottenool steroolil on vähivastane toime. Samuti on teada nende kahe sterooli stimuleeriv toime naharakkudele. Selle tulemusel kasutatakse argaaniaõli laialdaselt tõhusa vananemisvastase vahendina. Lisaks fütosteroolidele ja tokoferoolidele koosneb argaaniaõli seebistamata ainete fraktsioon karotenoididest, triterpeenalkoholidest, ksantofüllidest (kuuluvad karotenoidide hulka) ja süsivesinikest. Argaaniaõlis on palju tokoferooli (E-vitamiin) ja polüfenoole ning see on oksüdatsiooni suhtes vastupidavam kui oliiviõli.

ARGAANIAÕLI sisaldab oleiinhapet (umbes 45–48%), linoolhapet (umbes 31–35%), palmitiinhapet (umbes 12–15%), stearhapet (umbes 5–6%). Seebistamata ainete sisaldus (umbes 1%): fütosteroolid (α-spinasterool ja šottenool), alfa-tokoferool (umbes 62 mg / 100 g tokoferooli, mis sisaldab umbes 70% alfa-tokoferooli), karotenoidid, triterpeenalkoholid, süsivesinikud.

Väärtuslik, pärast pressimist kuldkollast värvi, pärast filtreerimist kergelt kollakas argaaniaõli sobib lisaks toidu valmistamisele ka kosmeetiliseks hooldusvahendiks, eriti kuivale ja küpsele nahale. Kosmeetika valmistamiseks kasutatakse röstimata argaaniapähkliõli. Kuidas marokolased seda kosmeetikatoodetes kasutavad? Õli imendub hästi nahka ning säilitab selles niiskust. Tänu rasvhapete suurele sisaldusele, mida iseloomustab oleiin-, palmitiin- ja linoolhapete eriline kombinatsioon, on see ka väga hea hooldusvahend haigele nahale. Argaaniaõli kasutatakse traditsiooniliselt selliste nahahaiguste korral nagu dermatoos, akne või nahaallergia. Segatuna teiste õlidega (mis sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, nagu kibuvitsaõli või granaatõunaõli) taastab argaaniaõli naha barjäärifunktsiooni ja sobib suurepäraselt küpse ja kahjustatud naha hooldamiseks. Peatab naha vananemisprotsessi. Võib kasutada puhtalt või segada teiste lemmikõlidega. Võib kasutada ka kreemide rikastamiseks. Argaaniaõlil on imeline mõju mitte ainult nahale, vaid ka juustele: taastab kuivade ja kahjustatud juuste seisundi, niisutab, tugevdab, muudab juuksed siledamaks, läikivamaks ja kergemini kammitavaks. Argaaniaõli saab kasutada nii enne kui ka pärast pea pesemist. Eriti kasulik on selle õliga juuksemaskide tegemine, soovitatav on tilgutada isegi šampooni või juuksepalsamisse.

Argaaniaõli on oma koostiselt ja omadustelt tõesti hämmastav, kuid ei tohiks unustada, et õli ostmisel on väga oluline jälgida selle kvaliteeti ja valida, kust õli pärineb. Kuna argaaniaõli on laialt levinud, juhtub ka seda, et tootjad võltsivad toodet, lahjendades seda odavamate õlidega, täpsustamata nende koostist. See on vältimatu ka tuntud kaubamärkide õlide puhul. Ühelt poolt tehakse seda õli eluea pikendamiseks, ehkki argaaniaõli on niigi üks vastupidavamaid õlisid. Teisalt õli koguse suurendamiseks: sageli müüakse sellist argaaniaõli turistidele lihtsalt tänaval või turul. On tõesti raske palja silmaga eristada puhast õli ja lahjendatud õli - selle komponente tuleb testida laboris. Võltsingud ilmnevad avastades olulisi kõrvalekaldeid argaaniaõlile iseloomulike rasvhapete keskmistest väärtustest. Näiteks võib õli sisaldada rohkem oleiin- või linoolhapet. Lahjendamiseks kasutatakse sageli päevalille või isegi väärtusetut mineraalõli. Argaania pähkliõli sisaldab tavaliselt umbes 45-48% oleiinhapet, umbes 31-35% linoolhapet, umbes 12-15% palmitiinhapet ja umbes 5-6% steariinhapet.

Mõned müüjad müüvad „kosmeetilist argaaniaõli“. Tavaliselt on see rafineerimata, kuid soovimatu lõhna eemaldamiseks desodoreeritud (kuni 250°C auruga töödeldud ) õli. Desodoreeritud õli võib ligitõmbavamalt lõhnata, kuid nii kõrgel temperatuuril töödeldes muutub selline õli vähem väärtuslikuks. Tasub tähele panna, et argaaniaõli hind erinevatel müüjatel võib erineda koguni 200%. Õli valimisel pööra kindlasti tähelepanu vastavatele sertifikaatidele, mis näitavad toote looduslikkust ja keskkonnasõbralikkust, mis omakorda tagavad kvaliteeti. Puhtal, desodoreerimata ja kvaliteetsel õlil, peab olema nii värvi kui ka iseloomulikku lõhna.

Saksa tootja „Ölmühle Solling“ ökoloogiline argaaniaõli pärineb Maroko biosfääri kaitsealal kasvatatud argaaniapähklitest. Kvaliteeti tagab pidev kontroll. Marokost pärit õli testitakse lisaks ka Saksamaa sõltumatus laboris. See tagab, et õli on kvaliteetne ja lahjendamata. Seda külmpressitakse, kuid enamasti mitte käsitsi, vaid õrna pressiga. Põhjuseks on üha kasvav nõudlus argaaniaõli järele. Vajalike koguste välja pigistamiseks täiustatakse tootmist ja moodustatakse ühistuid.

Artikli koostas Brigita Rimkūnė.