Avokaadoõli kosmeetikas

Avokaadoõli, nagu oliivi- või astelpajuõlid, valmistatakse viljalihast. See on pressitud loorberiliste perekonda kuuluvate avokaado igihaljaste puude viljadest. Eelistatakse neid vilju, mis on juba küpsed. Kuni 15 meetri kõrgused avokaadopuud kasvavad Ameerika mandri troopilistes ja subtroopilistes osades, Makaroneesia saartel ja Kagu-Aasias. Enne pressimist kooritakse avokaado viljad ja eemaldatakse selle suured kivid ning viljad purustatakse ja kuivatatakse. Kuivatatud avokaado viilud purustatakse ja külmpressitakse.

Rafineerimata kõrgkvaliteetne mehaaniliselt pressitud avokaadoõli on hägune, kollakasrohelisest tumeroheliseni - täpselt nagu vili isegi. Sõltuvalt liigist - neid on üle 400 ja need jagunevad 3 rühma (Mehhiko, Guatemala ja Antillid) - on avokaado viljad vastavalt heledamad või tumedamad rohelised. Õli kahvatud varjundid tähendavad, et õli on rafineeritud. Mehaaniliselt pressitud avokaadoõli tuntakse ka „puhta“ õlina.

Avokaadoõli iseloomustab seebistamata aine eriti suur sisaldus, st fütosteroolid, fosfolipiidid (letsitiin) ja rasvlahustuvad vitamiinid A, E ja D (rohkem kui piimas). Kirjanduses kajastatud seebistamata ainete sisaldus on väga erinev: mõne allika järgi on see kuni 8% (sealhulgas letsitiin), teiste arvates umbes 2%. Avokaadoõli sisaldab ka karotenoide ja skvaleeni. Alfa-tokoferooli sisaldus on umbes 8-15 mg/100 g. Sellel on suur roll naha ainevahetuses.

Kuna avokaadoõli sisaldab ainult umbes 9-15% polüküllastumata rasvhappeid (täpsemalt linoolhapet) ja 15-23% küllastunud palmitiinhapet, on see äärmiselt kuumuskindel. Seda võib kuumutada lühikest aega. Siiski tuleks vältida temperatuuri üle 75°C ja õli kõrgeima võimaliku alfa-tokoferooli sisalduse säilitamiseks ei tohiks õli üle kuumeneda. Oleiinhapet on umbes 47–70% ja palmitoleiinhapet umbes 5–13%. Avokaadoõli rasvasisaldus ja muud koostisosad varieeruvad sõltuvalt avokaado kasvatamise piirkonnast ja vilja küpsusest.

Avokaado viljaliha ja õli on toidus kasutatud tuhandeid aastaid, kuid need sobivad ideaalselt ka naha- ja juuksehooldustoodetena. See on vili, mis on täis väärtuslikke aineid. Selle õli kasutamine pärineb troopikast, kus kasvavad avokaadopuud. Kohalikud kannavad avokaadoõli otse nahale, et kaitsta seda kuumuse ja päikese kahjulike mõjude eest. Toorõli positiivne mõju kuivale ja ketendavale nahale on teatud juba mitusada aastat.

Tänapäeval kasutatakse avokaadoõli paljude erinevate toodete valmistamisel. Seda saab kasutada nii puhtalt kui ka segatuna teiste väärtuslike õlidega. Sobib silmalaugude, kaela ja kogu keha igapäevaseks nahahoolduseks. Laialdaselt kasutatav massaažiõlina, soovitatav ka küünte tugevdamiseks. Annab naha ülemistele kihtidele erilise sileduse. Sageli lisatakse seda ekseemiprotseduuridele, sest avokaadoõli rahustab hästi nahka ekseemi korral. Sobib ka muude nahahaiguste, näiteks akne korral.

Soodustab rakkude uuenemisprotsesse ja seda kasutatakse enamasti kuiva, ketendava naha ja juuste hooldamiseks. Nii avokaado viljaliha kui ka õli soodustavad juuste kasvu, aga ka taastavad nõrgenenud nahakaitse funktsioone. Avokaadoõlil on eriti tugev pehmendav ja niisutav toime ning hoiab niiskust suurepäraselt nahas. Palmitoleiinhappe suure sisalduse tõttu, mis on iseloomulik ka makadaamia-, sarapuupähkli- ja astelpajuõlidele, sobib avokaadoõli tundliku naha hooldamiseks ja sellel on ravivad omadused. Selles sisalduvad fütosteroolid aitavad säilitada naha barjäärifunktsiooni, kuna sarnaneb molekulaarstruktuurilt naha kolesteroolile, stimuleerides uute rakkude tootmist. Kasutatakse ka neurodermatiidi, naha armistumise ja kahjustatud nahabarjääri funktsiooni ning armide raviks.

Avokaadoõli tungib hästi kudedesse. Uuringute kohaselt on selle põhjuseks õli lühikese ahelaga rasvhapete sisaldus, mida on seni vähe uuritud. Segades avokaadoõli teise õliga, varustame õlisegu või emulsiooni toimeainetega, mis suurendavad selle kosmeetilist tõhusust. Neid omadusi omavad ka viinamarjaseemned, nisuiduõlid ja lanoliin (lambavillarasv). Avokaadoõli annab emulsioonidele paksuse ja parandab nende imendumist nahka.

Artikli koostas Brigita Rimkūnė.