Brahmi

Üheks alternatiivse meditsiini puuduseks, mis on muutumas paljude inimeste jaoks hädavajalikuks, on vajadus kasutada ravi pika aja jooksul ja süstemaatiliselt. Näiteks nagu trenni tehes, tee seda iga päev. Kui sööd kapsleid, tablette, pulbreid, homöopaatilisi herneid või jood teed, võid seda teha mitu korda päevas graafiku alusel. Paljud inimesed lihtsalt unustavad selle ära. Ka mina unustan. Mõtlen, et äkki peaksin alustama kuuekuulise Brahmi kuuriga? 

Brahmi nimetatakse ka Gotu Kolaks. Selle taime botaaniline nimi on Centella asiatica. Ta kuulub Umbelliferae taimede perekonda. Seda nimetatakse mõnikord Bacopa’ks, kuid see on ka teise sarnase toimega taime Bacopa monnieri nimi, mis võib palju segadust põhjustada.

Nimi Brahmi on tuletatud Brahmast, hinduistliku jumalate panteoni loojajumala nimest. Taim on tuntud ka kui Mandookparni. See on tähelepanuväärne oma mitmekülgsuse poolest. See on väga tugev adaptogeen ja antioksüdant. Brahmit on traditsioonilises India meditsiinis juba üle 3000 aasta kasutatud. Traditsiooniliselt on see tuntud kui imeline ajutoit, mis parandab mälu, õppimis- ja keskendumisvõimet ning leevendab depressiooni.

Ayurveda traditsioonis kasutatakse brahmit vaimse stressi, närvipingete, hajameelsuse, ärevuse, depressiooni, keskendumisvõime puudumise, mäluhäirete, negatiivsete emotsioonide, laste hüperaktiivsuse, veenilaienditest tingitud jalgade turse, südame-veresoonkonna probleemide, Alzheimeri tõve ja halvatuse, herpes simplexi, giardiaasi puhul.

Aasia vesinaba - parandab mälu, vaimset tähelepanelikkust ja keskendumisvõimet; kaitseb ja tugevdab närvisüsteemi; parandab veresoonkonna toonust; rahustab, aitab ületada negatiivseid mõtteid ja depressiivset meeleolu ning parandab energiavoolu. Uuringud näitavad, et taime saponiinid (bakosiidid A ja B) parandavad mälu ja õppimisvõimet. Tänapäeval on lääne meditsiinis tehtud kliinilisi uuringuid, mis kinnitavad Brahmi kasulikku mõju eespool nimetatud häiretele.

Allikad:
1. Traditional used plants against cognitive decline and Alzheimer disease
Gunter Peter Eckert
https://www.frontiersin.org/ethnopharmacology/10.3389/fphar.2010.00138/full
2. Antioxidant effect of Centella asiatica Linn. On aluminium-induced lipid peroxidation in brain regions of rat
S. L. Maheswari
https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1474-1644.2003.2175_15.x/pdf
3. Centella asiatica: a concise drug review with probable clinical uses
Sushma Tiwari, Sangeeta Gehlot, Gambhir I.S.
https://www.jspb.ru/issues/2011/N1/JSPB_2011_1_38-44.pdf
4. Ethnopharmacological review of native traditional medicinal plants for brain disorders G.M.Husain, Deepa Mishra, P.N. Singh, Ch. V. Rao, Vikas Kumar

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė.