Oliiviõli - alati aktuaalne

Oliiviõli on jätkuvalt suurepärane toode - sellest võib lõputult rääkida ja ikka midagi uut teada saada. Ajalugu, tehnoloogia, turundus, eeskirjad, esteetika, kulinaaria, tervis ja nii edasi. Iga kõneleja on tugev omas valdkonnas.

Juuni alguses külastas meid karismaatiline sitsiillane Nino Čentonce (Centonze). Meie ökoloogilise Extra virgin Centonze oliiviõli kasvataja ja tootja. Ta rääkis kaks tundi ja tundus, et kõigest. Degusteerisime. Maitsesime kahte sorti defektseid õlisid ja kolme sorti häid õlisid. Me ei pruugi pärast aru saada milles on viga, aga et õli on defektne, märkab igaüks, kes on proovinud seda nuusutada, maitsta ja heaga võrrelda. Sest väga head oliiviõlid lõhnavad tõesti hästi. Nagu Nino ütles, võivad lõhnaaistingud olla väga erinevad - kes tunneb maasika, kes rosmariini või ananassi lõhna. Enamik tundis värske rohu lõhna. See ainult kinnitas meie külalise muljet, et Leedu on väga puhas ja vaikne rohelise rohu maa (tuletan meelde - ta on pärit Sitsiiliast ning seal on rohi haruldane ja lühike).

Hr Chentonce selgitas väga hästi kolme plaani oliiviõli kvaliteedi tunnustamiseks. Esimene - tõeline viis kuidas oliive kasvatatakse, koristatakse ja pressitakse. Kõrge väärtusega oliiviõli tootmiseks (ja eriti polüfenoolide tõttu tervisele kasulikud) peavad puud olema terved, haigusteta ja kemikaalideta, oliivid nõutud küpsusastmega (mitte tumedaks muutunud), säästlikult koristatud ja kiiresti pressi toimetatud. Pressitakse ainult mehaaniliste vahenditega (!) temperatuuri reguleerimiseks. Nõuetekohaselt hoiustatud ja villitud tumedatesse klaaspudelitesse või -purkidesse. Õige protsessi tagamiseks on olulised teadmised ja tootja soov seda kvaliteeti saavutada - see tähendab pidevat pingutust.

Teine plaan - ametlik - mis on sildil kirjas. Me teame, et peab olema kirjutatud Extra virgin. See on kõrgeim klass. Selle märgise kasutamiseks piisab keemiliste parameetrite järgimisest, millest tähtsaim on happesus. Ekstra virgin oliiviõli ei tohi ületada normi 0.8. Kuid selle määr võib olla 0.79 ja 0.01. Erinevus on pehmelt öeldes suur. Aga seadus on seadus - Extra virgin kirjutatakse mõlemale sildile. Seetõttu hakkavad kvaliteetse oliiviõli tootjad nüüd oma õli keemilisi väärtusi kirja panema, kuigi traditsiooniliselt pole see nii olnud. Suured oliiviõli tootjad tahavad võimalikult odavalt rahuldada kasvavat nõudlust oliiviõli järele. Nende eesmärk ei ole toota parimat võimalikku õli, vaid täita Extra virgini ametlikud keemilised parameetrid madalaima hinnaga. Protsessi ju ei filmi keegi. Kuidas need parameetrid saavutada, on igaühe enda asi. Muide, parameetrid on võimalik saavutada õli abil, millest ainult osa ekstraheeritakse mehaaniliste vahenditega. Ja mõnda saab rafineerida. Keegi ei kiitle sellega, kuid hea degusteerija tunneb halva ära oma haistmis- ja maitseretseptorite abil. Nii et kolmas viis eristamiseks on lõhn ja maitse. Hr. Chentonce julgustas kõiki tungivalt neid usaldama. Lõpuks on ju meeled kaitsnud inimkonda tuhandeid aastaid mürgise toidu eest. Täna võib see olla suurepärane kaitse sünteetiliste võltsingute ja jäljendajate eest (olenemata sellest, kas need on seadusega tähistatud või mitte), kui me ainult ei unustaks neid kasutada.

Külaline ei maininud neljandat plaani, mis eristab head toodet - tootja ise. Oma kompromissitu kvaliteedipüüdlusega, murega oma talu, taimede, tehnoloogia, inimeste pärast, kellele ta tööd annab, kultuurikeskkonna ja traditsioonidega, milles see toimub.

Centonce oliivipuud kasvavad kohas, kus peaaegu 3000 aastat tagasi kaevandati Kreeka linna jaoks vulkaanilist kivimit. Talus kasvab oliivipuu, mis on lausa 1800 aastat vana. Puude juured tungivad sügavale kivimitesse, mis toidavad neid mineraalidega, mis annavad õlile suurepärase (maheda) maitse ja keskkond pulbitseb tuhandeaastase tsivilisatsiooni elavast ajaloost.

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė.