Populaarne acerola - mis see on?

Nagu paljud populaarsed supertoidud, pärineb ka acerola ehk hapu kirss Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning sellel on palju nimesid. Näiteks acerola või acerola kirss. Aga ka Barbadose kirss, Antillide või Lääne-India kirss. Taim kasvab looduslikult Kesk-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna-Ameerika põhjaosas ja Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides. Tänapäeval kasvatatakse seda aedades, eriti Põhja-Brasiilias. Brasiilias tarbitakse seda kõige rohkem, peamiselt mahlana. Arvestades nii suurt levikut, on acerolal ka mitmeid erinevaid liike nagu Malpigia glabra, Malpigia emarginata ja Malpigia punicifolia.

Taim ise sarnaneb meie tavalise kirsipuuga, mis meenutab sageli pigem tihedat põõsast. Marjad on mahlased ja aromaatsed, magushapud. Meie kirsist erineb see selle poolest, et kannab vilju kogu sooja aastaaja vältel. Kivi asemel on vilja sees mõni seeme. Kõige olulisem eripära on aga acerola kõrge C-vitamiini kontsentratsioon, just seetõttu on taim saanud sedavõrd populaarseks.

Maitset on keeruline kirjeldada - hapu nagu puhas sidrun ja isegi hapum.

Acerola mahl valmistatakse enamasti enne marjade täielikku küpsemist ja magususe omandamist. C-vitamiini kontsentratsioon on siis palju suurem kui küpsete marjade mahlas, mida pressitakse samuti, kuid mõeldud eelkõige mõnusaks maitseelamuseks (Brasiilias väga populaarne). See sarnaneb oliivide töötlemisele - hea õli pressimiseks koristatakse ka neid mitte päris küpsetena, sest siis on neis palju tervisele kasulikke polüfenoole. Kui õli pressitakse küpsetest oliividest, maitseb see pehmemalt (ilma kibeduse ja hapususeta), kuid on tervise seisukohast vähem väärtuslik.

Acerolat on traditsiooniliselt tervise parandamise eesmärgil kasutatud pikka aega ja väga laialdaselt. Acerola viljad võivad sisaldada 1300–1700 mg C-vitamiini 100 g kohta. Täiskasvanutele soovitatav C-vitamiini päevane annus (NRV) on 80 mg, seega piisaks 5–6 g acerolat päevas. Kuni teise troopilise kirsi camu camu (Myrciaria dubia) „avastamiseni“ peeti acerolat parimaks naturaalseks C-vitamiini allikaks. Viimane C-vitamiini-tšempion on ilmselt Austraalia Kakadu ploom, ehkki see pole veel massidesse jõudnud.

C-vitamiini koguse võrdlemine erinevates taimedes ei ole lihtne, kuna see sõltub taimeliigist, küpsusest, mullast jms, seega pole põhjust imestada, et erinevad allikad (eriti populaarses meedias) annavad C-vitamiini tarbimise jaoks erinevaid soovitusi. Kui tootja märgib C-vitamiini ja muude vitamiinide kogused pakendile, peab ta ELi õigusaktide kohaselt olema neid laboris katsetanud, seega märgitakse pakenditele konkreetsete tehnoloogiatega koristatud ja töödeldud konkreetse taimeliigi andmed. Üldiseks orienteerumiseks on allpool toodud ühe allika tabeli fragment, kus on loetletud C-vitamiini sisalduse poolest rikkamad taimed, et näidata proportsioone:

C-vitamiin mg/100 g toote kohta:

Allikas: M. Murray, The Encyclopedia of Healing Food, Atria books, NY, 2005

Väärib märkimist, et meie intuitiivne teadmine, et tsitrused on peamine C-vitamiini allikas, ei ole täiesti tõsi - palju rohkem C-vitamiini leidub lehtköögiviljades, kapsas ja paprikates. Teistest hästi uuritud kontsentreeritud looduslikest C-vitamiini allikatest on ajurveeda süsteemis oluline amalaki taim ehk India karusmari (Phyllanthus emblica). 100 g värsket looduslikku amalaki vilja sisaldab vähemalt 700 mg C-vitamiini, kuivatatult 1000–5000 mg. C-vitamiini poolest rikkad taimede on kibuvits, küdoonia, astelpaju, kiivid, baobab, mustad ja punased sõstrad, karusmarjad jne. Need kõik väärtuslikud rohkem kui ühe vitamiini pärast - oluline on kogu kompleks. C-vitamiini lisamiseks toidulauale on tähtis aga tarbida seda vitamiini kõrges kontsentratsioonis sisaldavaid toite.

Acerolat uuritakse peamiselt selle antioksüdantsete omaduste poolest, mis on tänapäeva meditsiinis oluliseks teemaks. Võib leida tõeliselt muljetavaldavaid uuringukirjeldusi, kuid EL-is tuuakse acerola-toodete juures välja üksnes C-vitamiini info, kuna antioksüdantide kirjeldused ei ole enam lubatud.

Acerola mahl ja pulber on asendamatud koostisosad naturaalsetes toidulisandites ning sobivad hästi toidu mitmekesistamiseks. Piisavalt väikesed osakesed aitavad saavutada märkimisväärse C-vitamiini taseme, ent maitse ei muutu lubamatult happeliseks ning kasutatakse naturaalset ja väärtuslikku C-vitamiini allikat. Saksamaa ökoloogiliste mahlade tootja Rabenhorst kasutab acerolat loodusliku C-vitamiini allikana kõikides ökoloogilistes lastesarja mahlades. Meeldetuletuseks: vastavalt hiljuti kehtima hakanud karmistatud standardile ei tohi ökoloogilised mahlad sisaldada vähimatki kogust sünteetilisi vitamiine.

Sama tootja acerola mahl on välja töötatud spetsiaalselt C-vitamiini lisandiks. Selle üks supilusikatäis katab peaaegu kahe päeva soovitusliku normi. Niisugune kontsentratsioon on saavutatud acerola mahla paksendamisel acerola pulbriga. Väga mugavas vormis mahla ei ole raske võtta ei lapsel, eakal ega ka neil, kes juba võtavad muid toidulisandeid või ravimeid kapslitena ja tablettidena.
 
Kuna acerolat kasvatatakse pigem aedades, on oluline, kuidas seda kasvatatakse. Arvestades, et seda kasvatatakse peamiselt Brasiilias, kus pestitsiidide määrused ei ole nii ranged kui EL-is ja USA-s, on väga oluline, et tootja testiks toorainet pestitsiidide suhtes. Rabenhorst testib igat partiid oma laboris pestitsiidide ja kõikide mitte-ökoloogiliste lisandide suhtes ning veendub pisteliste proovide võtmise teel tooraine ökoloogilisuses. Seega neid võib usaldada.

Autor: Tervisliku eluviisi uurija Guoda Azguridienė